Liinakuru kevadkool vol 10

Liinakuru 10. kevadkool (JUUUBEL!) on nüüd seljataga ja loodetavasti said kõik osalised piisavalt soojust ja head energiat, et suhteliselt vihmased pühad rõõmsalt veeta! Hea söögi, ujumise, saunatamise ja päikese nautimise kõrvalt jõudsime natukene siiski ka kirjandusest rääkida ning tänavuse kevadkooli võib ettekannete ja vestuste järgi naljatlemisi ristida feministlikuks kevadkooliks. Pärast juba traditsiooniks kujunenud lipu heiskamist ja omavahel tutvumist asuti kuulama esimesi ettekandeid, plokki juhtis Kadri Naanu. Erika Kaldvee rääkis meile “Modernistliku proosa tunnustest Jaan Krossi romaanis “Taevakivi”, avades Jaan Krossi loomingut hoopis uuest vaatenurgast ja tõestades, et ka rahvusromantism võib olla modernistlik. Erikale järgnes Indrek Ojami ettekane modernismist eesti kirjanduses, mida ta käsitles kui “üleminekuajastu histograafilist ja ideoloogilist probleemi”, rõhutades sealhulgas metanarratiivide tähtsust ja tuues välja, et modernistlikud tuuled levisid eesti kirjanduses juba Noor-Eesti ajal. Esimese ploki lõpetas Mirjam Parve, kes rääkis meile ingliskeelsest Betti Alveri loomingust.

Pärast lõunapausi oli kõigil osalistel võimalus rääkida kaasa aruteluringis, mille põhituumiku moodustastid Carolina Pihelgas, Mart Velsker ning Joosep Susi, kes Hanna Linda eestvedamisel vestlesid luule proosastumise teemal. Sai selgeks, et luule proosastumine ei ole ainult vormi, vaid ka sisu puudutav nähtus, mille alla võib kuuluda ka “proosalisemate” teemade luulesse sugenemine. Arutlesime selle üle, millal luule proosastumine kui protsess eesti luulesse segunes ning mida tähendavad sellised muudatused luulekriitikute jaoks.

Teine plokk algas üsna didaktiliste teemadega, Emili kooli koolijuht Indrek Lillemägi tegi ettekande kohustuslikust kirjandusest üldhariduskoolides ning Põlva Gümnaasiumi kirjandusõpetaja Maris Põkka kirjeldas erinevaid viise, kuidas kirjandust nutiseadmete abil õpetada. Kõlama jäid mõtted, et kirjanduse õpetamine on koolides mõneti ajala jalgu jäänud ning tihti ei osata arvestada uue põlvkonna õpilaste vajaduste ning oskustega. Ploki lõpetas Kadri Naanu, kes avas meile sellise mõiste nagu “kultuuritrauma” tagamaid, kus ilmnes, et antud mõiste võib hõlmata ka ühe kultuuri poolt konstrueeritud traumat. Esimesele päevale pani punkti Kalev Rajangu, kes on muuhulgas ka orelimängija, hauakaevaja, kunstik ning provokaator, kellega suurem osa kuulajatest oli kokku puutunud ilmselt tema Ööülikooli loengute kaudu. Oma kaasahaarava stiili ja karismaatilise olekuga haaras Rajangu publiku tähelepanu tunnipikkuseks showks, mille jooksul esitati kuulajatele “Tõejärgne tõde soost”.
Olgugi, et magama saadi alles varahommikul, olid kõik ka teisel päeval varakult valmis ning esimest ploki alustas Kaisa Ling, kes oma teemaga “Totaalne poeetika: 20. sajandi autorid, kes on samal ajal nii praktikud kui teoreetikud” oli eriti huvitatud kuulajatepoolest tagasidest oma doktoritöö vormimiseks. Plokki jätkas Külliki Steinberg, kelle ettekande keskmes oli konteksti mõju tõlkijatööle Marta Silaotsa poolt tõlgitud Charles Dickensi “Pickwick-klubi järelejäänud paberid” ainetel. Ploki lõpetas Piret Põldver, kes rääkis meile tehisintelligentsist ja feminismist, keskendudes sarjale “Westworld”.

Pärast väikest kohvipausi vestlesime Maarja Kangroga tema uuest teosest, tema tõlkijatööst, arutasime selle üle, milline on naiskirjanike staatus kirjandusmaastikul ning muidugi läks vestlus ka Kangro viimatisele teosele “Klaaslaps” ning selle retseptsioonile.
Päeva ja kevadkooli üleüldse lõpetasid Oleg Sobchuk teemal ““Bricolage in literature: does art become more complex over time?” ning Märten Rattasepp, kes kirjeldas natukene oma igapäevatööd Eesti ilmselt enim tuntust kogunud kirjanduskeskse mängu “No Truce With The Furies” kallal, mille näol on tegu esimese modernse maailma ehitamise projektiga maailmas.

Kevadkooli lõpetasime lipu allavõtmisega ning otsustasime, et igaüks jagab teistega ka mõningaid emotsioone mis seoses nende kahe küllatki intensiivse aga lustaka päevaga tekkisid. Korraldustiim omaltpoolt loodab, et igaüks talletas need emotsioonid enda jaoks kusagile, kus neid vähe vihmasematel päevadel hea võtta oleks!

 

 

Lisa kommentaar

Filed under kevadkoolne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s