Kavad

Liinakuru 2015

  • Hanna Linda Korp – „Lauri Sommeri omamütoloogiast“
  • Kadri Naanu – „Perekond orjakirjanduses“
  • Tiina Kattel – „Pilguheit leedu kirjandusloole (abiks tõlgitud teosed)“
  • Kati Sedman – „Eestlane Euroopas. Eestlaste endakuvand „Minu“-sarja näitel“
  • Indrek Ojam „Mis tunne on olla „meie“ nahas?“
  • Sirel Heinloo – „Miks mõned asjad ära ei kao?“
  • Eva-Liisa Roht – „Lugedes muuseumi, käies raamatus – Orhan Pamuki „Süütuse muuseumist“ reaalsuse ja fiktsioonaalsuse vahel“
  • Märten Rattasepp – „„Embassytownist“ ja postkolonialismist“
  • Tristan Rebane – „Muusikast tekstis H. Murakami „Norra metsa“ näitel“
  • Sander-Ingemar Kasak – „Enesekolonisatsiooni tsiviliseeriv sündmuslikkus“
  • Evelyn Fridolin – „Geokriitika“

Liinakuru 2014

  • Anastasia Šumilova  The Role of Dreams in Udmurt literature
  • Kaisa Ling „Jälle üks unustatu: Severo Sarduy ja tema looming“
  • Michelle Mueller „Kordus kui stiilimeetod Betti Alveri luules“ (ettekanne on inglise keeles
  • Joosep Susi „Vaikus ja/kui lynk kirjanduse ruumis või Orpheuse muusika. Kvalitatiivne uurimus või…“
  • Kadri Naanu „Orjanduse kujutamine vormilisest poolest“
  • Sirel Heinloo „Ühest Luige lennust“
  • Hanna Linda Korp „Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari“
  • Karel Leet „Tigu ei tagane: aegluse elujõud Lars von Trieri filmides“
  • Maris Reintal „Kirjandusökoloogilisi vaateid Edgar Valteri loomingule“
  • Tõnis Vilu „Isikustamisest“
  • Evelyn Fridolin „Kirjanduslik Peipsi“
  • Mari Niitra „Kuidas eksponeerida kirjandust? Juhan Liivi uuest püsinäitusest“

Liinakuru 2013

  • Indrek Ojam „Moodustava ja lammutava kriitika paratamatus“
  • Mariann Tihane „Aiaäärsus“
  • Joosep Susi „Armastusest Maarja imperatiivse valetamise juures“
  • Maria Mandri „Murre Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osas“
  • Sander-Ingemar Kasak „Taluperemeestest Euroopa „peremeesteks“: enesekoloniseerimine ja -tsiviliseerimine“
  • Tõnis Hallaste „Kolme lõhna vahel – aroomidest Jaan Krossi loomingus“
  • Evelyn Fridolin „Juhan Liivi maastikud“
  • Tanar Kirs „Jüri Talveti käsitlus Liivi luulest“
  • Evelin Arust „Nõukogude Eesti tippteos – Hans Leberechti „Valgus Koordis““
  • Kati Tarto „Andres Lapeteuse juhtum – Paul Kuusbergi romaan ja tegelane“
  • Inga Sapunjan „„Seitsmenda rahukevade“ omaaegne retseptsioon“
  • Susanna Kuusik „Meri, mehed, laev ja kuked – eesti mereproosast“
  • Kaisa Ling „Gabriel Garcia Marquez: kaks unustatud lugu“
  • Kadri Naanu „Orjusest ja muust sodist“

Liinakuru 2012

  • Maia Tammjärv „Miks me usaldame jutustajat (ja kuhu see meid viib)?“
  • Indrek Ojam „Madis Kõivu varajased romaanid ja kogemuse vahendamise poeetika“
  • Sirel Heinloo „Jaan Kaplinski retseptsioon Rootsis“
  • Karmen Otu „Vaimuhaiguse kujutamisest naiskirjanike teostes Sylvia Plathi ja Eia Uusi näitel“
  • Evelin Arust „Kuidas toimid sina? Vilis Lācise juhtum“
  • Tõnis Hallaste „Elevuskirjandusest Eestis“
  • Elo Vilks „Prantsuse ja eesti (post)strukturalistid“
  • Leelo Valgma „19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse külarealistlik eesti kirjandus. Postkolonialistlik vaatepunkt“
  • Mart Kuldkepp „Raudpeast fooliummütsini: Põhjamaine fatamorgaana Eesti kultuuris“

Liinakuru 2011

  • Anniina Ljokkoi – „Loomad ilukirjanduses“
  • Eveli Hämarsalu – „Teet Kallase „Heliseb-kõliseb“ ja teadlase okkaline tee“
  • Evelin Arust – „Kohanemine ajas ja ruumis – Ene Mihkelsoni kolm esimest luulekogu“
  • Indrek Lillemägi – „Sommeri lulkade lugemisest“
  • Tõnis Hallaste – „Muusika Jaan Krossi romaanides“
  • Mari-Liis Tammiste – „1846-1946: sada aastat Palanumäel“ (Mats Traadi ainetel)
  • Märten Rattasepp – „Tabamatu usutavus „Tabamatuses“ – Kross ja historiograafiline tõde“
  • Mariann Tihane – „Samal ajal kuskil mujal. Liminaalsuse loov hämming“
  • Johanna Ross – „Isaste patsioon“
  • Kadri Naanu – „Kummitus kummitab kummutis: traumast majas 124“

Liinakuru 2010

  • Pille-Riin Larm – „Ühest eesti kirjanduslugudes rändavast mõistest: epigonism“
  • Agnes Neier – „Postkolonialistliku teooria suhtestumine nõukogude järgse Eesti kultuurisituatsiooniga“
  • Grete Nellis – „Nullindate teatri- ja kirjandusmetakriitikast“
  • Johanna Ross – „Olme ja eetika“
  • Maia Tammjärv – „Ebausaldusväärne kirjutuslaad – kellele ja miks?“
  • Tõnis Vilu – „Ilus möödalugemine ja Jüri Ehlvest“
  • Tõnis Parksepp – „Lugemisäng“
  • Külliki Kuusk – „Uku Masingu lause poeetika“
  • Evelin Arust – „Ene Mihkelsoni „Katkuhaud“ ja Sofi Oksaneni „Puhastus“ mälunarratiividena“
  • Brita Melts – „Luuletaja omailm: Mats Traadi Harala“
  • Mart Kuldkepp – „14. sajandi skaldiluule sünkretism Einarr Gilssoni „Selkolluvísur“ („Hülgepea-laulude“) näitel“
  • Katrina Karu – „Suletud ruum Madis Kõivu näidendites“
  • Milvi Martina Piir – „Ilu ajaloolase silmis ehk kuhu kujutlused meid viivad“
  • Märten Rattasepp – „Nõukogude utoopiline ulme“

Liinakuru 2009

  • Anniina Ljokkoi – „Kuidas seda soomlastele seletada? Nõukogudeaegse eesti kirjanduse tõlkimisest soome keelde“
  • Märten Rattasepp – „Mälestuste metafiktsioon“
  • Brita Melts – „Poeedirahu – koht“
  • Maia Tammjärv – „Ruumipoeetika Piret Bristoli romaanides“
  • Linda Püssa – „Eneseleidmise käänuline rada tänapäeva noorsooromaanides“
  • Johanna Ross – „Seks ja linn Aimée Beekmani romaanis „Valikuvõimalus““
  • Tõnis Parksepp – „Kaks kaanonit, kaks Krulli“
  • Külliki Kuusk – „Subjektiivsusest keeles“ (Emile Benveniste’i „Problems in General Linguistics“ (Problèmes de linguistique générale, 1966) mõnede peatükkide alusel)
  • Alexander Belcher – „The Condition of Being in Zamiatin’s OneState: an existentialist interpretation of dystopia“
  • Jaak Tomberg – „Kes kardab teaduslikku realismi?“

Liinakuru 2008

  • Greta Tamošiunaite – „Tallinn Gert Helbemäe loomingus“
  • Janika Kronberg – „Antanas Škėma „Valge palakas“ ja Karl Ristikivi „Hingede öö““
  • Brita Melts – „Ristikivi teelahkmel. Motiivide algupära“
  • Piret Põldver – „Andeka parasiidi tee ja tõe autobiograafilisus“
  • Triin Ploom – „Eesti gootikast Ervin Õunapuu novelliloomingu näitel“
  • Johanna Ross – „Indrek Hargla Frenchi ja Koulu lugude postkolonialistlik lugemine“
  • Margaret Ahas  – „Kivirähki ja Kreutzwaldi mütoloogia romaanis „Mees, kes teadis ussisõnu““
  • Pille-Riin Larm – „Kirjanduse kõrvamälust Friedrich Kuhlbarsi näitel“
  • Tõnis Parksepp – „Kõverate vaatepunktide võimalikkusest Krulli loomes“
  • Maia Tammjärv – „Iroonia Jüri Üdi luules“
  • Marja Unt – „Assotsiatsioonid, asesõnad, Alliksaar ja Anna Haava. Noppeid arutlusest 1970. ja 1980. aastate eesti luule üle“
  • Jaak Tomberg – „Teose üksindusest Ene Mihkelsoni romaaniloomingus“
  • Priit Kruus – Kirjandus, ülikool, gümnaasium (vestlusring)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s