Kavad

Liinakuru 2015

• Hanna Linda Korp – „Lauri Sommeri omamütoloogiast“
• Kadri Naanu – „Perekond orjakirjanduses“
• Tiina Kattel – „Pilguheit leedu kirjandusloole (abiks tõlgitud teosed)“
• Kati Sedman – „Eestlane Euroopas. Eestlaste endakuvand „Minu“-sarja näitel“
• Indrek Ojam „Mis tunne on olla „meie“ nahas?“
• Sirel Heinloo – „Miks mõned asjad ära ei kao?“
• Eva-Liisa Roht – „Lugedes muuseumi, käies raamatus – Orhan Pamuki „Süütuse muuseumist“ reaalsuse ja fiktsioonaalsuse vahel“
• Märten Rattasepp – „„Embassytownist“ ja postkolonialismist“
• Tristan Rebane – „Muusikast tekstis H. Murakami „Norra metsa“ näitel“
• Sander-Ingemar Kasak – „Enesekolonisatsiooni tsiviliseeriv sündmuslikkus“
• Evelyn Fridolin – „Geokriitika“

Liinakuru 2014

• Anastasia Šumilova  The Role of Dreams in Udmurt literature
• Kaisa Ling „Jälle üks unustatu: Severo Sarduy ja tema looming“
• Michelle Mueller „Kordus kui stiilimeetod Betti Alveri luules“ (ettekanne on inglise keeles
• Joosep Susi „Vaikus ja/kui lynk kirjanduse ruumis või Orpheuse muusika. Kvalitatiivne uurimus või…“
• Kadri Naanu „Orjanduse kujutamine vormilisest poolest“
• Sirel Heinloo „Ühest Luige lennust“
• Hanna Linda Korp „Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari“
• Karel Leet „Tigu ei tagane: aegluse elujõud Lars von Trieri filmides“
• Maris Reintal „Kirjandusökoloogilisi vaateid Edgar Valteri loomingule“
• Tõnis Vilu „Isikustamisest“
• Evelyn Fridolin „Kirjanduslik Peipsi“
• Mari Niitra „Kuidas eksponeerida kirjandust? Juhan Liivi uuest püsinäitusest“

Liinakuru 2013

• Indrek Ojam „Moodustava ja lammutava kriitika paratamatus“
• Mariann Tihane „Aiaäärsus“
• Joosep Susi „Armastusest Maarja imperatiivse valetamise juures“
• Maria Mandri „Murre Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osas“
• Sander-Ingemar Kasak „Taluperemeestest Euroopa „peremeesteks“: enesekoloniseerimine ja -tsiviliseerimine“
• Tõnis Hallaste „Kolme lõhna vahel – aroomidest Jaan Krossi loomingus“
• Evelyn Fridolin „Juhan Liivi maastikud“
• Tanar Kirs „Jüri Talveti käsitlus Liivi luulest“
• Evelin Arust „Nõukogude Eesti tippteos – Hans Leberechti „Valgus Koordis““
• Kati Tarto „Andres Lapeteuse juhtum – Paul Kuusbergi romaan ja tegelane“
• Inga Sapunjan „„Seitsmenda rahukevade“ omaaegne retseptsioon“
• Susanna Kuusik „Meri, mehed, laev ja kuked – eesti mereproosast“
• Kaisa Ling „Gabriel Garcia Marquez: kaks unustatud lugu“
• Kadri Naanu „Orjusest ja muust sodist“

Liinakuru 2012

• Maia Tammjärv „Miks me usaldame jutustajat (ja kuhu see meid viib)?“
• Indrek Ojam „Madis Kõivu varajased romaanid ja kogemuse vahendamise poeetika“
• Sirel Heinloo „Jaan Kaplinski retseptsioon Rootsis“
• Karmen Otu „Vaimuhaiguse kujutamisest naiskirjanike teostes Sylvia Plathi ja Eia Uusi näitel“
• Evelin Arust „Kuidas toimid sina? Vilis Lācise juhtum“
• Tõnis Hallaste „Elevuskirjandusest Eestis“
• Elo Vilks „Prantsuse ja eesti (post)strukturalistid“
• Leelo Valgma „19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse külarealistlik eesti kirjandus. Postkolonialistlik vaatepunkt“
• Mart Kuldkepp „Raudpeast fooliummütsini: Põhjamaine fatamorgaana Eesti kultuuris“

Liinakuru 2011

• Anniina Ljokkoi – „Loomad ilukirjanduses“
• Eveli Hämarsalu – „Teet Kallase „Heliseb-kõliseb“ ja teadlase okkaline tee“
• Evelin Arust – „Kohanemine ajas ja ruumis – Ene Mihkelsoni kolm esimest luulekogu“
• Indrek Lillemägi – „Sommeri lulkade lugemisest“
• Tõnis Hallaste – „Muusika Jaan Krossi romaanides“
• Mari-Liis Tammiste – „1846-1946: sada aastat Palanumäel“ (Mats Traadi ainetel)
• Märten Rattasepp – „Tabamatu usutavus „Tabamatuses“ – Kross ja historiograafiline tõde“
• Mariann Tihane – „Samal ajal kuskil mujal. Liminaalsuse loov hämming“
• Johanna Ross – „Isaste patsioon“
• Kadri Naanu – „Kummitus kummitab kummutis: traumast majas 124“

Liinakuru 2010

• Pille-Riin Larm – „Ühest eesti kirjanduslugudes rändavast mõistest: epigonism“
• Agnes Neier – „Postkolonialistliku teooria suhtestumine nõukogude järgse Eesti kultuurisituatsiooniga“
• Grete Nellis – „Nullindate teatri- ja kirjandusmetakriitikast“
• Johanna Ross – „Olme ja eetika“
• Maia Tammjärv – „Ebausaldusväärne kirjutuslaad – kellele ja miks?“
• Tõnis Vilu – „Ilus möödalugemine ja Jüri Ehlvest“
• Tõnis Parksepp – „Lugemisäng“
• Külliki Kuusk – „Uku Masingu lause poeetika“
• Evelin Arust – „Ene Mihkelsoni „Katkuhaud“ ja Sofi Oksaneni „Puhastus“ mälunarratiividena“
• Brita Melts – „Luuletaja omailm: Mats Traadi Harala“
• Mart Kuldkepp – „14. sajandi skaldiluule sünkretism Einarr Gilssoni „Selkolluvísur“ („Hülgepea-laulude“) näitel“
• Katrina Karu – „Suletud ruum Madis Kõivu näidendites“
• Milvi Martina Piir – „Ilu ajaloolase silmis ehk kuhu kujutlused meid viivad“
• Märten Rattasepp – „Nõukogude utoopiline ulme“

Liinakuru 2009

• Anniina Ljokkoi – „Kuidas seda soomlastele seletada? Nõukogudeaegse eesti kirjanduse tõlkimisest soome keelde“
• Märten Rattasepp – „Mälestuste metafiktsioon“
• Brita Melts – „Poeedirahu – koht“
• Maia Tammjärv – „Ruumipoeetika Piret Bristoli romaanides“
• Linda Püssa – „Eneseleidmise käänuline rada tänapäeva noorsooromaanides“
• Johanna Ross – „Seks ja linn Aimée Beekmani romaanis „Valikuvõimalus““
• Tõnis Parksepp – „Kaks kaanonit, kaks Krulli“
• Külliki Kuusk – „Subjektiivsusest keeles“ (Emile Benveniste’i „Problems in General Linguistics“ (Problèmes de linguistique générale, 1966) mõnede peatükkide alusel)
• Alexander Belcher – „The Condition of Being in Zamiatin’s OneState: an existentialist interpretation of dystopia“
• Jaak Tomberg – „Kes kardab teaduslikku realismi?“

Liinakuru 2008

• Greta Tamošiunaite – „Tallinn Gert Helbemäe loomingus“
• Janika Kronberg – „Antanas Škėma „Valge palakas“ ja Karl Ristikivi „Hingede öö““
• Brita Melts – „Ristikivi teelahkmel. Motiivide algupära“
• Piret Põldver – „Andeka parasiidi tee ja tõe autobiograafilisus“
• Triin Ploom – „Eesti gootikast Ervin Õunapuu novelliloomingu näitel“
• Johanna Ross – „Indrek Hargla Frenchi ja Koulu lugude postkolonialistlik lugemine“
• Margaret Ahas  – „Kivirähki ja Kreutzwaldi mütoloogia romaanis „Mees, kes teadis ussisõnu““
• Pille-Riin Larm – „Kirjanduse kõrvamälust Friedrich Kuhlbarsi näitel“
• Tõnis Parksepp – „Kõverate vaatepunktide võimalikkusest Krulli loomes“
• Maia Tammjärv – „Iroonia Jüri Üdi luules“
• Marja Unt – „Assotsiatsioonid, asesõnad, Alliksaar ja Anna Haava. Noppeid arutlusest 1970. ja 1980. aastate eesti luule üle“
• Jaak Tomberg – „Teose üksindusest Ene Mihkelsoni romaaniloomingus“
• Priit Kruus – Kirjandus, ülikool, gümnaasium (vestlusring)