Liinakuru kevadkool 2012

Taas kord on edukalt lõppenud kirjandushuviliste väljasõit Liinakuru tallu, kus tänavu toimus juba viies kirjandustudengite kevadkool. Vaatamata viimase hetke muudatustele ning segadusele, mida külvas ühe jooksuhuvilise äkiline soov natuke vabas looduses kopsumahtu treenida, sujus kõik kenasti ning üritusega võib igati rahule jääda.

Sel aastal avas ettekannete sarja Maia, kes kõneles ebausaldusväärsest jutustajast ja heitis pilgu ka Madis Kõivu „Aknasse“. Edasi sai publik kuulda Läti NSV autori Vilis Lācise viimasest romaanist ning seal kajastuvatest kommunistliku ühiskonna olulistest alustaladest: kollektiivist, tööst ja eesmärgipärastatud elust. Pärastlõunal esines Indrek O, kelle ettekanne keskendus füüsilist jõudu nõudvale Madis Kõivu romaanile „Päev“. Talle järgnes Sirel, kes tutvustas Jaan Kaplinski retseptsiooni Rootsis. Õhtupoolik oli aga vaimuhaiguste ja Kaupo Pähkli päralt. Nimelt rääkis Karmen psüühikahäiretest, mida on oma teostes kujutanud Sylvia Plath ja Eia Uus. Tõnis H jätkas aga vähem tõsistel teemadel ning pidas elevust tekitanud ettekande elevuskirjandusest Eestis.

Esimese päeva esinemised lõpetas külla kutsutud luuletaja Carolina Pihelgas, kellega vestles Maarja Pärtna (samuti luuletaja ;)). Keskustelu edenes mõnusas rütmis. Jutuajamisele järgnes luulelugemine, kus publik sai kuulda Carolina kõige värskemaid värsiridu.

Hilisem õhtupoolik ning öö olid sisustatud vabakavaga. Huvilised käisid Liinakuru saunas leili võtmas ning tiigis suplemas. Mitmed leidsid tee lähedalasuva järve äärde, et teha mõned ujumistiirud. Koguneti ka kahe lõkkeplatsi ümber, kus sai kõhutäidet, jutustada teistele päevaseid muljeid, naerda ja tantsida. Toimus ülimalt piinlike anekdootide vestmise võistlus, millel aga polnud võitjat – halbade ja piinlike naljade puhul lihtsalt kaotavad kõik kohalolijad. Samuti ei puudunud mõned ägedamad vaidlused internetimaailma teemadel.

Pühapäeva hommik algas küll vihmaselt, aga üsna meeleolukalt. Kevadkoolilised kogunesid siseruumi, et ära kuulata veel viimased kolm ettekannet. Teise päeva avas Elo, kes vaatles prantsuse ja eesti (post)strukturaliste ning möönis, et strukturalism on sõltuvusttekitav. Talle järgnes Leelo, kes kõneles mõisa ja küla kujutamise erinevustest eesti külarealistlikus proosas. Abiks oli talle postkolonialism. Viienda Liinakuru kevadkooli lõpetas Mart K pika ja sisuka ettekandega, mille pealkiri „Raudpeast fooliummütsini: Põhjamaine fatamorgaana Eesti kultuuris“ sai lõpuks dešifreeritud.

Siinkohal on ühtlasi paslik edastada tänusõnad Liinakuru peremehele ja perenaisele, kes kirjandushuvilisi ikka ja jälle võõrustavad. Väga suur aitäh ka köögitoimkonnas askeldanud Annikale ja Leale, kes hoolitsesid kevadkooliliste kõhutäite eest.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

 

Lisa kommentaar

Filed under kevadkoolne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s