Liinakuru kevadkool 2015

13.-14. juunil täitus professor Arne Merilai Võrumaal asuva suvekodu hoov juba kaheksandat korda sigina-sagina, kilgete ja tuumakate ettekannetega. Naabrid, kuigi kaugel, kindlasti mõtlesid, et eks vaiksed kirjandusteadlased on lõpuks paksude raamatute tagant loodusesse lustima lastud. Nii ka oli! Sulgpallireketid ja lendav taldrik olid pea kogu aeg töös ja lennus. Samuti lubati oma sessist väsinud päid kiigel veidi loksutada ja hingel mööda võsa uidata. Pärast lipu heiskamist kinnitati kiirete võileibadega oma kumisevat kõhtu ning suunduti traditsioonilis-märgilise ettekandeplatsi poole, et täita ka oma meeled ja mõistus sellega, mida kaastudengid aasta jooksul korda olid saatnud.

13 06 2015 mv (3)

Avamisel

Kuulamas

Esimeses plokis pidas esmalt Hanna Linda Korp ettekande Lauri Sommeri omamütoloogiast, milles keskendus „Räestu raamatule“. Sama teemaga tegeles Hanna Linda ka oma bakalaureusetöös, kus lisaks „Räestu raamatule“ kasutas ta ka Sommeri „Sealpool sood“. Teisena kõneles doktorant Kadri Naanu perekonnast orjakirjanduses. Oma ettekandes kasutas Kadri J. California Cooperi romaani “Family” ja Octavia E. Butleri orjaromaani “Kindered”. Naanu ettekandest jäi kõlama, et orjakirjanduses käsitletakse perekonnana pigem intellektuaalselt kui bioloogiliselt seotud inimesi ehk inimesi, kes on koos elanud läbi teatud sorti katsumusi, mis neid edaspidi ühendama hakkavad.

Hanna Linda Korp

13 06 2015 mv (13)

Kadri Naanu

Teine plokk oli pühendatud balti uudiskirjandusele ehk uutele läti ja leedu tõlketeostele. Teemat valgustas esmalt baltist ja tõlkija Tiina Kattel, kes tutvustas lühidalt leedu kirjanduse ajalugu ning rääkis eesti keelde tõlgitud leedu romaanidest. Erinevalt Eestist pole Leedus näiteks leedu-vene või leedu-poola kirjandust. Kõik, mis tekib, liigub sujuvalt siiski oma emamaale. Kattelile järgnes Evelin Arusti ettekanne, mis kätkes nii Loomingu Raamatukogus ilmunud läti ja leedu uudiskirjandust kui ka iseseisvalt ilmunud teoseid.

Tiina Kattel

Kolmandas plokis rääkis lugejate seas populaarsest „Minu“-sarjast ning eestlaste endakuvandist nendes teostes Kati Sedman. Eksprompt ettekande pidas Indrek Ojam, kes taasesitas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Keskkonnaajaloo Keskuse korraldatud aiakonverentsil kõlanud ettekande „Looduskujutuse afektiivsest ja ajaloolisest dimensioonist Madis Kõivu proosaloomingu taustal“. Ploki lõpetas Sirel Heinloo, kes jätkas mõtteliselt eelmises kirjanduse kevadkoolis alustatut –  vanaema mälestuste jutustamist, kõneldes seekord asjadest, mis elavad üle kõik suurpuhastused ja kolimised sealjuures ära kadumata, teisisõnu asjadest, mis ei lähe kaotsi.

Kati Sedman

Indrek Ojam

Sirel Heinloo

Sireli õmmeldud lapitekk, mille said kingituseks Liinakuru talu peremees ja perenaine.

Õhtu formaalse osa lõpu juhatas sisse vestlus Kätlin Kaldmaaga, kellega vesteldi kirjaniku lapsepõlvest, kirjanikuks kujunemisest, tema viimasest novellikogust „Väike terav nuga“ ja selles ilmnenud sotsioloogilistest ning poeetilistest tahkudest. Räägiti ka loomisest, mille kohta mainis huvitava vaherepliigina Arne Merilai, et loomist seostatakse ennekõike kudumise ja silmade loomisega. Pärast seda selgus, et ka Kätlin Kaldmaa on kirglik kuduja.

Külaliskirjanik Kätlin Kaldmaa

Teise külaliskirjanikuna esines Krista Ojasaar, teda usutles Evelin Arust. Et Krista luule on suuresti unenäoline, liikus vestluski unenägude ja une radadel, hõlmates une olulisust Krista loomingus ja loomisprotsessis. Sellele lisaks käidi mööda unustusteradu, kaardistades Krista esimesed luulekatsetused ja käekirja kujunemise. Illustreerimaks oma loomingut luges autor valiku oma tekstidest.

Külaliskirjanik Krista Ojasaar

Päikseline pühapäevahommik algas hommikusöögiga, misjärel oli sõna taaskord ettekandjatel. Päeva esimeses ja kevadkooli neljandas plokis kõneles Eva-Liisa Roht türgi kirjaniku Orhan Pamuki romaanist „Süütuse muuseum“ ning samanimelise muuseumi teineteist täiendavusest. Eva-Liisa ettekande pealkiri oli tabavalt: „Lugedes muuseumi, käies raamatus – Orhan Pamuki „Süütuse muuseumist“ reaalsuse ja fiktsioonaalsuse vahel“. Pärast Eva-Liisat kõneles Märten Rattasepp briti autori China Miéville´i ulmeromaanist „Embassytown“ ning selles esinenud postkolonialismist. Märten juhatas kuulajad väga eriskummalistele ulmeradadele, misjärel tõusis terav diskussioon nii  ulmekirjanduse kui ka eelmainitud romaani osas.

Märten Rattasepp

Kevadkooli viimases plokis kõneles Tristan Rebane muusikast tekstis H. Murakami „Norra metsa“ näitel. Oma ettekandes võrdles Tristan romaani tegelasi muusika alusel ehk millise muusikaga kuuluvad mingid tegelased kokku. Murakami teoste muusikale on loodud ka veebikeskkond: http://haruki-music.com/. Pärast Tristanit esitles Sander-Ingemar Kasak oma magistritööd ning enesekolonisatsiooni tsiviliseerivat sündmuslikkust. Päeva viimane ettekanne oli geokriitikast, millest rääkis Evelyn Fridolin, kasutades erinevaid Juhan Liivi proosa näiteid.

Tristan Rebane

Sander-Ingemar Kasak

Evelyn Fridolin

Kohtume juba järgmisel aastal!

Lisa kommentaar

Filed under kevadkoolne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s