Liinakuru kevadkool 2014

7. ja 8. juunil toimus Liinakuru talu õuel seitsmes kirjandustudengite kevadkool. Kahe päeva jooksul jõuti kuulata põnevaid ettekandeid, arutleda kirjanduse üle, osaleda viktoriinis, tõsta sangpommi, mängida malet, sulgpalli, jalgpalli ning lennutada taldrikut.

Esimese päeva ettekannetevooru avas Kaisa, kes kõneles Severo Sarduy loomingu kaudu postbuumist Ladina-Ameerika kirjanduses. Anastasia tutvustas unenäoteooriat ning unenägude rolli udmurdi kirjanduses. Jätkas Sirel, kes jutustas oma vanaema lapsepõlvemälestustest, kõrvutades neid Viivi Luige ja Leelo Tungla lapstegelaste eluoluga samal ajaperioodil.

Michelle andis väga põhjaliku semantilise ja leksikaalse ülevaate kahest Betti Alveri luuletusest. Joosep seevastu rääkis vaikusest. Ettekandest saadi teada, et on võimalik eristada kuni 40 erinevat vaikuse liiki. Kadri tõi kuulajateni loo orjade väärkohtlemisest ning taoliste traagiliste lugude kirja panemise viisidest. Tõstatus küsimus, kas sellist teksti nautida on üldse eetiline?

Päeva viimases ettekanneteplokis esinesid Hanna Linda ja Karel. Esimene neist vaatles Vaiko Epliku viisistatud Andres Ehini luuletekste. Etteaste lõpus kõlas muusikapala. Karel aga kõneles kaasahaaravalt Lars von Trieri filmi „Melanhoolia“ motiivistikust.

Järgmiseks katsuti jõudu viktoriinis (küsimused-vastused leiab eelmisest postitusest). Käis tihe rebimine, mistõttu tulid ka tulemused väga väikeste punktivahedega.

Õhtu hakul esinesid kevadkoolilistele ameerika luuletajad, tõlkijad, ülikooli õppejõud John ja Joan Digby. Vitaalne vanapaar tegi meeleoluka etteaste, kust tuli välja, et Joan huvitub ning kirjutab loomadest, Johni aga paelub dadaism ning Hiina kultuur ja kirjandus.

egdfbaci

John ja Joan Digby

Edasi siirduti lõkke äärde, sauna või ujuma. Kõneleti päeval kuuldud ettekannetest, mängiti taas kord malet ja tõsteti sangpommi.

Pühapäeva hommikut alustas vestlusring külla tulnud kirjanik Valdur Mikitaga, kellega kõneles Kadri Tüür. Sisukas jutuajamises räägiti eestlusest, pärimuse kogumisest ja säilitamisest. Loomulikult ka Mikita viimasest raamatust „Lingvistiline mets“.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kadri Tüür ja Valdur Mikita

Ning oligi käes aeg kevadkooli viimaseks ettekanneteplokiks. Alustas Maris, kes rääkis Pokude looja Edgar Valteri loometehnikatest. Jätkas Tõnis V, kes kirjeldas erinevaid isikustamiskategooriaid nagu näiteks pragma-, bio-, zoo-, füto,- antropomorfism jne. Evelyn tutvustas Peipsi järve kirjandlikkust erinevate tekstide kaudu. Ettekannet illustreerisid katkendid teostest. Tänavuse ettekannetevooru lõpetas Juhan Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra, kes kõneles uuest püsinäitusest ning mitmetest põnevatest ideedest, mis muuseumis juba teoks saanud või oma korda ootavad.

Enne bussi peale minekut aga taguti jalgpalli, loobiti taldrikut ning mängiti kogu selle möllu keskel veel maletki.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Lisa kommentaar

Filed under kevadkoolne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s