Liinakuru kevadkool 2013

Juunikuu 8. ja 9. kuupäeval toimus Liinakuru talus kuues kirjandustudengite kevadkool. Kaks päikeselist päeva möödusid ettekannete, luulelugemise ning malepartiide vaimus.

Esimese päeva ettekannete sarja avas Indrek, kes kõneles moodustamisest ja lammutamisest kirjanduskriitikas. Talle järgnes Mariann, kelle ettekanne keskendus Lydia Koidula luuletuse „Meil aiaäärne tänavas“ lähianalüüsile. Joosepi ettekanne oli aga üllatuslikult omamoodi mõtteline jätk eelkõneleja sõnavõtule. Edasi rääkis Maria murdekasutusest Tammsaare epopöa esimeses raamatus. Sander-Ingemari teoreetilise suunitlusega ettekande keskseteks märksõnadeks kujunesid aga enesekoloniseerimine ja -tsiviliseerimine. Enne lõunasööki rääkis Tõnis H. aroomidest Jaan Krossi tekstides – paraku tulid jutuks tõrva- ja seebi-, mitte supilõhnad. Pärast head kõhutäit kõneles Evelyn Juhan Liivi mitmekandilistest maastikest. Ka Tanari ettekanne keskendus Juhan Liivile, täpsemalt Jüri Talveti, Ene Mihkelsoni ja Aarne Vinkli käsitlustele Liivist.

Ettekannetevoorule järgnes autoriõhtu, kus astusid üles Eda Ahi, Maarja Pärtna, Tõnis Vilu ja Ott Kilusk. Eda ning Oti vestlus kulges humoorikas toonis, kus kaks autorit arutlesid vabas vormis luuletajaks/kirjanikuks olemise üle. Keskustelu lõppedes luges Eda muuhulgas oma seniavaldamata luuletusi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Maarja ja Tõnis otsustasid aga luulelugemise käigus maha pidada ühe malepartii. Mäng lõppes sõbraliku kokkuleppega – võitjat ega kaotajat välja ei selgitatud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Hilised õhtu- ning varajased hommikutunnid möödusid kiikudes, maletades, lõkke ääres tantsides ning saunas leili võttes. Omamoodi arutelukeskuseks kujunes Liinakuru köök.

Pühapäeva hommik algas sportlikult – soovijad said naha soojaks sulgpalli mängides.

Teise päeva ettekannetevooru avas Kadri, kes keskendus orjusele ja muule sodile – juttu tuli orjanarratiividest. Tema järel astus publiku ette Susanna, kes viis kuulajad merele ning rääkis ka kukkedest. Kaisa seevastu üllatas publikut ühe G.G. Marquez’i unustatud looga, mis rääkis imedemüüjast Blacamanist. Kaisa oli võtnud vaevaks ise selle novelli eesti keelde tõlkida. Viimase, retseptsioonikeskse ploki avas irooniamaiguline ettekanne Leberechti jutustuse „Valgus Koordis“ varasemast ja hilisemast vastuvõtust. Järgmine esineja Kati rääkis Paul Kuusbergi romaani „Andres Lapeteuse juhtum“ tagamaadest. Kevadkooli esinemised lõpetas Inga ettekandega Viivi Luige romaani „Seitsmes rahukevad“ omaaegsest retseptsioonist.

Enne bussi tulekut sai lipu all öeldud pidulikud lõpusõnad ning tänatud peremeest ja teisi asjaosalisi. Köögis võeti veel viimased võileivaampsud ning tehti tulevikuplaane. Et aga keha vaimu kõrval ei närbuks, selleks tassiti üks-kaks-kolm hoovi pealt pakud ja pingid aita varju alla.

Ja siis tuli buss, mis viis väsinud kevadkoolilised Võrumaa metsade vahelt tagasi Tartu linna.

Lisa kommentaar

Filed under kevadkoolne

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s